Eesti Veespordialade Koolil on esimene juubel!
29. oktoobril 2014 esitati Eesti äriregistrile Swan Nest klubi registreerimise taotlus, mis kiideti heaks 18. novembril 2014. Aja jooksul sai klubist Eesti Veespordialade kool, kus lapsed saavad mitte ainult ujuma õppida, vaid ka end arendada sellistes valdkondades nagu kujund (sünkroon-) ujumine ja veepall.
Enne Swan Nest’i oli Eestis juba 2 aastat korraldatud kujundujumise treeninguid, kuid see oli pigem meelelahutusele kui spordile keskendunud. Veepallis oli ainult tugev veepalli veteranide meeskond, kes osalesid Mastersi tiitlivõistlustel ja tulid tagasi medalitega, kuid noortesporti polnud juba aastaid. See olukord muutus kooli asutamisega. Täna on kooli esimene juubel. Esimene aastakümme. Mida oleme selle aja jooksul suutnud saavutada?
Koolil on stabiilne treeningprotsess ja oma spetsialiseerunud treenerite meeskond. Kolossaalne toetus lapsevanemate poolt. Sportlased sõidavad regulaarselt võistlustele ja naasevad medalitega. Osaleme Eesti rahvuskoondise nimel tiitlivõistlustel. Ja seda nii kujundujumise kui ka veepalli alal.
Tegelikult hakkab meie edasine areng sobiva infrastruktuuri puudumise tõttu aeglustuma, kuigi meie praegused tulemused ületavad ootusi, kui objektiivselt hinnata kasutatavaid spordirajatisi. Me pigistame olemasolevatest võimalustest välja mitte 100 protsenti, vaid 125-150 protsenti. Aga me ei taha täna rääkida kurbadest asjadest. Me saame vaid loota (või pigem iseendale soovida), et lähiaastatel annab riik või erasektor (vahet pole, kes) meile võimaluse edasi areneda. Et keegi võtab vastutuse ja otsustab investeerida noortesporti, ehitades meie spordialade arenguks sobivaid rajatisi. Meie omakorda oleme sammu võrra ees. Näiteks, kui me 2014. aastal võtaksime 3-aastase lapse kujundujumise treeningutele, siis teoreetiliselt oleksime 2024. aastaks suutnud talle õpetada vajalikud oskused ja ta oleks võinud minna Euroopa noorte meistrivõistlustele… ja tegelikult ta läkski! Ja mitte üksi, vaid terve 12-liikmelise võistkonnaga. Mitte iga riik saab endale sellist asja lubada. Pealegi me ei ole lihtsalt osalenud, vaid oleme suutnud ka neid riike edestada, kus kujundujumist on juba aastaid harrastatud. Me tahame ja oleme valmis edasi arenema!
Ma ei mäleta kõiki õpilasi, kes on meie kooli nende 10 aasta jooksul läbinud. Neid oli üle 800. Aga ma mäletan enamikku neist. Ja ma olen tänulik, et te olite meiega, panustasite osa endast ja teiega üheskoos liikusime samm-sammult selleni, mis meil nüüd on. Olen tänulik praegustele sportlastele, kes kogevad koormust mitu korda rohkem kui 7-8 aastat tagasi ja viivad seeläbi kooli edasi. Olen tänulik kooli treeneritele, kes töötavad lastega. Olen tänulik spordirajatiste juhtkonnale, kes tuleb meile vastu ja aitab meil probleeme lahendada. Ja eriline tänu hetkel kõige olulisemale liikumapanevale jõule – laste vanematele, kes kõigele vaatamata rahastavad seda tegevust ja annavad meile võimaluse edasi areneda!
Tahaksin avaldada suurt tänu kooli endistele juhatuse liikmetele – Olga Pallo ja Lidia Kazatšokile, kes aitasid viimase kümne aasta jooksul kooli „rööbastele“ panna ja arengule hoogu anda. Ja muidugi nendele treeneritele, kes uskusid sellesse ja kellega me kogu seda tegevust alustasime. On juba kummaline ette kujutada, et treeninguid tehti 4 korda nädalas sellises formaadis – ühel päeval tunnine trenn saalis, teisel päeval tunnine trenn basseinis, kolmandal päeval jälle tunnine trenn saalis ja neljandal korral tunnine trenn basseinis… Aitäh teile kõigile teie aja ja vaeva eest!
29. oktoobril 2014 esitati dokumendid, 18. novembril 2014 registreeriti firma ja 2. jaanuaril 2015 toimus esimene treening. Kooli nõukogu otsusega valiti 29. oktoober kooli sünnipäevaks.